CIC – sotsiaalse ettevõtluse esimene pääsuke

Tõepoolest, lühendi CIC taga peituv nähtus oli minu teada esimene just sotsiaalsete ettevõtete tegutsemise jaoks loodud juriidiline vorm maailmas.

CIC ehk Community Interest Company sisenes Suurbritannia äriseadustikku (v.a Põhja-Iirimaa)  mõnusa mürtsuga 2005. aastal. Selle ajaveebi loo kirjutamise hetkel on seal registreeritud täpselt KUUS TUHAT ÜKSSADA KAHEKSA CIC-i.

Järelikult…. Kas A… B… C… ? Ei, mitte nii! Sotsiaalse ettevõtluse tähestik algab hoopis C… I… C… CIC!

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku kogukonnas kogub tuure arutelu selle üle, kas pikemas plaanis on Eestiski sotsiaalsetele ettevõtetele eraldi juriidilist vormi tarvis. Selle arutelu jaoks tasub kindlasti õppida teiste riikide kogemustest.

Järgnevalt annangi lühikese ja lihtsa ülevaate, mida CIC endast kujutab. Kuigi Suurbritannia õigusruum erineb Eesti omast oluliselt, on CIC ka meie jaoks üllatavalt lihtne ja arusaadav vorm. Paralleele Eesti olukorraga annab tõmmata küll!

Kas Suurbritannias on kõik sotsiaalsed ettevõtted CIC-id?

Ei, kaugeltki mitte. Sotsiaalsed ettevõtted on seal ära jagunenud üle viie juriidilise vormi vahel. Nende hulgas on näiteks sellised vormid nagu ‘kogukonnale kuuluvad ettevõtted’, ‘krediidiühingud’ ja ‘kooperatiivid’.

Eestis on juriidilisi vorme vähem, kuid meilgi on valdkond parajalt kirju: sotsiaalse ettevõtte tunnustega tegutsejaid leiame nii mittetulundusühingute, sihtasutuste kui ka osaühingute meeskondade seast.

Suurbritannias otsustati kõigist neist valikuvõimalustest hoolimata, et paljud sotsiaalsed ettevõtted vajavad oma arenguks ja kasvuks ikkagi täpselt nende vajadustele mõeldes loodud tegutsemisvormi.

Milleks suruda ennast jõuga ja endale haiget tehes raamidesse, mis Sinu jaoks algselt mõeldud pole? Tasub uued raamid meisterdada. Suurbritannias seda CIC-i abil tehtigi.

Mis see CIC ikkagi on?

Ametlik lahtiseletus: CIC on uus ettevõtlusvorm inimestele, kes tahavad tegeleda ettevõtlusega, mis toob kasu kogukonnale laiemalt (kas kõigile elanikele või mõnele konkreetsele rühmale), mitte vaid omanikele, juhtidele või töötajatele.

CIC on ettevõtlusvormina kujundatud just selliseks, mille raames on kogukonna hüvanguks suunatud ettevõtlusega lihtne tegeleda. Just nimelt ettevõtlusega. CIC on ettevõte. Mitte heategevusühing, vabatahtlike ühendus või liikmete kaasamise organisatsioon. CIC on ettevõte ja selle loojad peavad selle ka ettevõttena registreerima.

Mida see praktikas tähendab? Noh, iga CIC peab:

• Läbima Kogukonna Hüvangu Testi (vaba tõlge originaalist, ing k Community Interest Test).
• Esitama spetsiaalse aastaaruande koos finantsandmetega.
• Hoidma kogukonda oma tegevusega kursis.
• Kasutama oma varasid ja kasumit ainult eelnevalt kindlaks määratud kogukonna hüvanguks (või andma need edasi organisatsioonile, kes ise otseselt kogukonda panustab). Seda kutsutakse „varade lukustamiseks“ (ing k asset lock).

Just võimaluse andmine „varade lukustamiseks“ oli peamiseks põhjuseks, miks riiklike seaduste loojad soostusid veel ühe juriidilise vormi juurde tekitama. See tähendab, et tekkis võimalus oma kasumi jaotamisest loobumiseks või selle piiramiseks avalikkuse jaoks usaldusväärsel ja läbipaistval moel, jäädes endiselt ettevõtteks. Seni polnud Suurbritannia sotsiaalsetel ettevõtetel muud võimalust oma kasumi jaotamise piiramiseks kui end heategevusorganisatsiooniks registreerida. Samas pole heategevusorganisatsiooni vorm ettevõtlusega tegelemiseks kõige sobivam.

Teame ju Eestistki, et näiteks mittetulundusühingu algne juhtimisskeem ei sobi väga hästi eduka ettevõtluse jaoks vajalikuks kiireks tegutsemiseks ja kohanemiseks. Milline ettevõtja jõuaks iga tähtsama otsuse jaoks liikmete üldkoosoleku kokku kutsuda? Loomulikult, asja saab lahendada otsustusõiguse üleandmisega volinike koosolekule või juhatusele… aga mis pagana pärast sel juhul neid liikmeid üldse tarvis on?

Samas – paljude sotsiaalsete algatuste edu jaoks on just liikmesorganisatsiooni vorm loomulik, isegi hädavajalik (näiteks katusorganisatsioonid, võrgustikud). Sotsiaalne ettevõte võib samuti, aga ei pruugi liikmelisusest võita. Valikuvõimalus peab olema. Suurbritannias andiski CIC just valikuvõimaluse.

Vaatame järgnevalt, mille poolest tavaline äriühing, CIC ja heategevusühing Suurbritannias täpsemalt üksteisest erinevad. Kui hetkel süveneda ei jõua, siis keri lehte edasi – kohe tuleb ka kokkuvõte.

Tavaline äriühing	CIC	Heategevusühing
Eesmärk: teenida kasumit (valdkondlikke piiranguid pole)	Eesmärk: hüvede pakkumine kogukonnale (valdkondlikke piiranguid pole)	Eesmärk: heategevus kitsamalt (valdkondlikud piirangud)
Maksusoodustused puuduvad (v.a erijuhud)	Maksusoodustused puuduvad (v.a erijuhud)	Saavad maksusoodustusi
Ettevõtlustulu teenimisele puuduvad piirangud	Ettevõtlustulu teenimisele puuduvad piirangud	Ettevõtlustulu teenimine ei tohi olla põhitegevus
Ülejääva tulu (kasumi) jaotamisele aktsionäridele puuduvad piirangud	Ülejääva tulu (kasumi) jaotamisele on piirang: 35%	Ülejäävat tulu ei tohi jaotada
Ühe aktsia pealt makstava dividendi suurusele puuduvad piirangud	Ühe aktsia pealt makstavale dividendile on piirang: riigipanga intressi baasmäär + 5%	Ülejäävat tulu ei tohi jaotada
Varade jaotamisele pole piiranguid	Varasid tohib jaotada ainult sarnase eesmärgiga organisatsioonide vahel (= varad jäävad kogukonnale)	Varasid tohib jaotada ainult sarnase eesmärgiga organisatsioonide vahel (= varad jäävad kogukonnale)
Asutaja ei pea otsustusõigust kellegagi jagama	Asutaja ei pea otsustusõigust kellegagi jagama, kuid riigil ja kogukonnal on võimalik kontrollida, kas ta lähtub oma tegevuses eesmärgist pakkuda hüvesid kogukonnale	Asutaja peab otsustusõigust jagama liikmetega / nõukoguga

Kokkuvõttes, miks CIC võib Suurbritannias osutuda tegutsemise vormina sotsiaalsele ettevõtjale mugavaks ja mõnusaks?

• Tegutsemisvaldkonnale ja ettevõtlustulu teenimise viisile puuduvad piirangud (erinevalt heategevusorganisatsioonidest, mille põhitegevuseks ei tohi ettevõtlus olla).
• Läbipaistvus ja hea maine: kogukond saab olla kindel, et tegutsetakse avalikes huvides ja ettevõttest vara välja kantimine pole võimalik („varade lukustamine“).
• Investorite kaasamine tegevuse arendamiseks ja laiendamiseks pigem lihtne: investoritel on võimalik teenida oma panuse pealt mõistlikku tulu, mitte superkasumeid.
• Asutaja saab olla oma otsustes paindlik ja kiire: kedagi kaasata lihtsalt kaasamise enda pärast pole tarvis.

 

Kui Eestis loodaks uus tegutsemisvorm kogukonna hüvanguks tegutsejatele, siis mis võiks olla selle nimi ja lühend?

Ah, sel küsimusel pole tegelikult tähtsust.

Palju olulisem küsimus – KES oleks esimene end selleks registreerija?

---