Artiklite nimekiri

Olulisemaid artikleid ja intervjuusid

 

“Mul lähevad alati karvad turri, kui kuulen kedagi ütlevat: „Ah vabaühendused… Need pehmete teemadega tegelejad!“ 
/-/ 
Mõtleme korraks, millised on mõned näited väljakutsetest, mida oma elu „pehmete teemadega“ sidunud aktiivsed kodanikud mittetulundusühingute ja sihtasutuste vormis lahendavad. Näiteks – kuidas olla toeks kuueaastase lastekodulapse arengule, kelle elukogemus piirdub oskusega leida varju karjumise ja peksu eest? Või – mis vahenditega meelitada turistid külakogukonda, mille ainsaks ekspordiartikliks on seni olnud maakonnahaiglasse jõudvad alkoholikahjustustega keskealised mehed? Ja – mil viisil aidata ratastooli aheldatud haritud noormeest, kellele tõhusust väärtustavad tööandjad pole valmis ühtegi võimalust andma?”

“Rasked „pehmed teemad“ lahenevad koostöö abil”, Ühisnädala infoleht, 17.november 2014 

 

“Avalik haldus üles ehitatud valdkondade, mitte eesmärgi põhiselt. Näide: laps kukub koolist välja ja meil on see haridusvaldkonna probleem, ehkki tegelikult võib põhjus olla ka tervishoius või sotsiaalsetes oludes. Nüüd jõuamegi selleni, et probleemiga peaksid tegelema eri valdkonna inimesed.” Jaan avab artiklis tsiteeritud eksperdina SIIB-ide (ühiskondliku mõju osakud, social impact bonds) laiemat tausta. 

“Uudne võimalus vaba raha investeerimiseks: saab teha Eestile head, lootes teenida kasumit”, Eesti Päevaleht, 30. september 2014

 

Sotsiaal- ja haridusvaldkonna eestvedajad seisavad sarnase revolutsiooni lävel nagu teadusmaailm eelmise sajandi keskpaigas. DNA avastamine 1950-ndatel muutis põhjalikult paljude erialade tegutsemispõhimõtteid, alates arstidest kuni arheoloogideni välja. Samasugune raputus on hetkel toimumas ühiskondlike organisatsioonide seas. Sealjuures aitab märksõna „ühismõju“ mõista absurdseid kitsaskohti senises töökorralduses, viia sisse hädavajalikud muudatused ja jõuda seninägematu eduni.”

“Ühismõju – maailmamuutmise DNA”, Sotsiaalse Innovatsiooni Blogi, 8. september 2014

 

“Gathering the resources to build a massive power-plant… for heating a rather small wooden house? That’s how the majority of grass-root level change-makers really feel about setting up a system for evaluating and reporting their impact.  The solution is standardisation combined with one-to-one or group mentoring.”

“Impact Reporting – simple, practical and inspiring?”, Social Impact Analysts Association blog, 11.august 2014

 

“Reeglina ei ole erinevad ühiskonda paremaks muuta tahtvad algatused väga elujõulise rahastusega, sõltudes projektidest või heategevusest. Tegemist on pigem ühekordsete tegevuste jadaga, mis ei ole pikas perspektiivis nii mõjus. Seetõttu on minu kindel soovitus – kui juba maailma „päästma“ hakata, siis kasutades tööriistana sotsiaalset ettevõtlust.

“Kas sotsiaalne ettevõtlus päästab maailma? Aga Eesti?”, Äripäev, 3. august 2014

 

 „Sotsiaalseid ettevõtteid napib kultuurisektoris, milles Aps näeb meeletut arengupotentsiaali. „Väga paljude probleemide puhul peitub põhjus inimeste peas. Kultuuril, läbi oma erinevate väljendusvormide, on võime inimest raputada,” selgitab Aps. /-/ NO99 kuulub Apsi meelest halli alasse: „Ideaalne sotsiaalne ettevõte oleks sümbioos NOst ja Vana Baskini Teatrist, nii et raha teenitakse rahvalike komöödiatega, kuid teisalt tehakse ka väga ambitsioonikaid teatriprojekte, mis mõjutavad teadlikult ühiskondlikku arvamust konstruktiivses suunas.”“

„Põnevaim karjäärivalik Eestis?“, Müürileht, 5. aprill 2014

 

 „Heategevusfonde on mõtet hinnata eelkõige selle järgi, mida fond suudab abivajajate jaoks korda saata, mitte selle järgi, kui väikest palka tegutsejatele makstakse. /-/ Hätta satutakse väga keerulistel põhjustel kas enda valikute (täiskasvanute puhul) ja/või välise mõju tõttu (eelkõige, kui tegemist lastega).Vabatahtlike aitajate poolt ühekordselt kohale toimetatud kuum hapukapsasupp, villane kampsun või kontserdipilet sellises olukorras palju edasi ei aita.“

“Jaan Aps: heategevusel peab olema mõju“, Postimees, 7. august 2013

 

 „Missioon, olemasolu põhjus, visioon, soovitav olukord… Oleme liialt ära uppunud juhtimisterminoloogiasse. Selgelt sõnastatud kirjeldus enda poolt loodava muutuse olemusest peab olema iga ühiskondliku eesmärgiga organisatsiooni lipukirjaks, sõltumata sellest, kui peene nimetuse oleme sellele lipukirjale andnud.“

„Kes on meie Jüri ja Mari? Missioon noorsootöö mõju hindamise tööriistaks“, MIHUS 14 (2013)

 

 Ettevõtjad-investorid on ühiskonna tavapärases (üsna logisevas) mudelis toetustega panustaja rollis, eelkõige annetuste ja vabatahtliku töö abil. Ettevõtete otsustajaid ja varakaid eraisikuid iseloomustab heategijatena emotsionaalsus, strateegilise vaate puudumine ja panuse väiksus, hajutatus või ebaregulaarsus. Sel viisil saab ühiskondlikke probleemidega tegeleda, kuid püsiva leevendamiseni enamasti ei jõuta, rääkimata lahendamisest.

“Uus investeerimisvaldkond – ühiskondlik mõju”, LHV Arvamusplats (2013)

 

Olete ju kuulnud motivatsioonikõnelejate lemmiklugu?

Poiss jalutab liivasel ookeanirannal ja heidab vette tagasi mõõna ajal sinna päikese kätte kõrbema jäänud merikarpe. Poisi juurde tuleb vanamees  ja küsib: „Miks sa seda teed?“ Kuuldes, et poiss tahab merikarpe päästa kuumuses ära kuivamise eest, hakkab vanamees irvitama ja viipab käega, näidates silmapiirini ulatuvat randa: „Siin lebab tuhandeid merikarpe! Kui palju sa ka ei pingutaks, jõuad neist päästa ainult imepisikese osa. Lõpeta parem ära!“ Alguses poiss ei vasta. Siis korjab ta maast järjekordse merikarbi, viskab selle merre ja pöördub naeratades vanamehe poole: „Aga tolle merikarbi elu ma suutsin päästa!“

Minu jaoks on see lugu pigem hoiatav kui innustav.

„Mida on Eesti vabatahtlikel õppida rumalast meritähepäästjast?“, Euroblogi, 19. mai 2011


css.php