Sotsiaalne ettevõtlus: kõige õigem küsimus

 

“Õige õpetaja oskab küsida õigeid küsimusi”.

 

Oled ju samuti seda mõtet kuulnud? See on üks nendest toredatest ütlustest, mille peale enamus meist nõusolevalt pead noogutavad… Häid kogemusi oma elust selle põhimõtte kasutamise kohta on meelde tuletada raskem, kui jaatavalt pead noogutada. Ise tollest juhtnöörist teise inimese juhendamisel või õpetamisel kinni pidada – see on veel palju raskem!

Eelmisel reedel küsis üks kooliõpetaja minult väga õige küsimuse sotsiaalse ettevõtluse valdkonna kohta. Tänases Eestis võib see osutuda isegi kõige õigemaks küsimuseks, mida sotsiaalse ettevõtluse arengu kohta üldse küsida tasub.

Osalesin Heateo Sihtasutuse esindajana järjekordsel üritusel sarjast “Minu raha päev” Vändras reedel, 11. novembril. See koolituste seeria on suunatud kooliõpetajatele ja -õpilastele üle Eesti (peakorraldajaks Finantsinspektsioon). Eesmärgiks on selgitada rahaasjade korraldamist ja põhilisi finantsteenuseid. Laenamine, säästmine, investeerimine – ja nii edasi. Üritus toimus Vändra koolimajas.

Elevil õpetajad sisenevad klassiruumi. Seekord ollakse ju õpilaste rollis! :-)

 

Aga asja juurde. “Minu raha päevade” programmis on koht ka uue ettevõtlusvormi – sotsiaalse ettevõtluse – tutvustamiseks. Tutvustasin ühiskondlikul eesmärgil oma tulu teenimist läbi kahe näite.

 

Ja siis küsis üks klassiruumis istuvatest õpetajatest küsimuse. Sellise küsimuse, mis minu meelest on üks kõige õigemaid küsimusi:

“Kas sotsiaalsed ettevõtted jõuavad praegu oma tegutsemisvaldkondades kõikidele abivajajatele toeks olla?”

Vastasin: “KINDLASTI MITTE!”

Vastus “Kindlasti mitte!” kehtib ka valdkondade kohta, kus sotsiaalsed ettevõtted juba on väga tublid. Näiteks erivajadustega inimestele pakuvad töötamise võimalusi mitmed töökeskused üle Eesti. Ühe näitena – Heateo poolt toetatav MTÜ Abikäsi on kõigest pooleteise aastaga suutnud ise tööd pakkuda paarikümnele inimesele ja sama palju juba teistesse organisatsioonidesse vahendada. See on suurepärane tulemus kahe inimese poolt minimaalse algkapitaliga loodud ettevõtmise kohta, mis käivitati majanduskriisi ühel raskeimal hetkel.

Kas sotsiaalsed ettevõtted suudavad juba praegu kõigile töötada soovivatele erivajadustega inimestele abiks olla? Arvutame. Järgnevad numbrid on kindlasti ebatäpsed. Kuid – õige suurusjärgu saame ilmselt kätte. Oluline ongi suurusjärk. 

2009. aasta alguses elas Eestis 41 300 tööealist erivajadusega inimest (allikas: Sotsiaalministeeriumi veeb). Nendest töötab ca 15% = ca 6 200 inimest. Mitteaktiivsetest tööealistest erivajadustega inimestest soovib uuringu järgi töötada ca 39% = ca 16 000 inimest (allikas: uuring aastast 2009).

Ligi 16 000 erivajadustega inimest, kellel pole tööd, aga kes sooviksid töötada. Just selle näite tõin kõige õigema küsimuse esitanud õpetajale. Kuid rasked olukorrad on ka teistes valdkondades – maapiirkondade areng, keskkonnakaitse, sõltuvused…

Miks oli õpetaja küsimus kõige õigem? Ikka sellepärast, et sellest koorub välja peamine sotsiaalse ettevõtluse väljakutse Eestis. Õigemini, õpetaja murest saavad alguse mitmed teised olulised küsimused, millele sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas tegutsejatel ja nende toetajatel on tarvis võimalikult kiiresti vastused leida.

Teiste sõnadega: Kuidas Eesti sotsiaalsed ettevõtted suudaksid praeguste kümnete inimeste asemel aidata sadu ja tuhandeid inimesi?

Mõneti hirmutav, samal ajal meeletult põnev väljakutse. Aitäh, hea õpetaja, et juhtisid tähelepanu kõige olulisemale!

Vastuste välja mõtlemine ja lahenduste loomine on valdkonnas tegutsejate ja uute tulijate endi kätes. Ainult juhul, kui vastused õnnestub koos leida, on kasu sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustikust, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali sotsiaalse ettevõtluse taotlusvoorudest, projektist “Üliõpilasest sotsiaalseks ettevõtjaks” ja kõigist teistest valdkonna toetajatest.

Mina ei tea, mida Vändra koolimajas saiakeste sisse pannakse… Äkki tasub neid inimestele rohkem sisse sööta, siis ehk hakatakse meie ümber nutikaid küsimusi veel rohkem esitama? ;-)


Maagilised saiakesed Vändra koolimaja sööklas aitavad maiustajatel hiljem tarku küsimusi esitada

Lisa kommentaar

css.php