KOLM EDUTEGURIT mentorprogrammide korraldajatele

Salvrätiku abil edukalt eemaldatud veiniplekk

Eelmisel korral:  KOLM viga mentorprogrammide korraldamisel (23. jaanuar 2012)

Eelmisel nädalal oli juttu sellest, et kahte asja tasub elus teha ainult väga hästi. Nimelt – veiniplekke eemaldada ja kodanikuühenduste aktivistidele mentorprogramme korraldada. Keskpäraselt tehes lõppeb asi halvasti: määritud riie jääbki plekiliseks; kodanikuühiskonna liidrid ei jõua oma eesmärkideni.

Ükskõik milliste plekkide edukas eemaldamine kuulub minu jaoks isiklikult ulme valdkonda. Seega jätan plekieemaldamise nõuannete jagamise teistele. Ise piirdun järgnevalt kolme vihjega kodanikuühenduste mentorprogrammide edukaks korraldamiseks. Need seonduvad kolme rolliga, mida korraldajatel tasub endale võtta.

Edutegur 1. Ole eesmärkide selgesõnaline seadja

Korraldajate poolt välja öeldud selgesõnalised eesmärgid oleksid kodanikuühenduste mentorprogrammide maastikul värskendavaks tuulehooks. Järgnevalt nimetan mõned võimalused selliste eesmärkide seadmisel.

1.1 Eesmärgid on seotud arenguhüppega konkreetses valdkonnas.

Näiteks: pooled asenduskodudes (endise nimega lastekodudes) kasvavatest 1200-st lapsest ja noorest leiavad uue oma pere. Või: 75% töötada soovivatest erivajadustega inimestest saavad väljaõppe ja stabiilse töökoha.

Ühe valdkonnaga seotud selgesõnalise eesmärgi valguses on programmi võimalik kutsuda just need võtmeisikud, kelle ideedest ja tegudest muutused selles valdkonnas kõige rohkem sõltuvad. Kodanikuühenduste juhid, eksperdid… Ja miks mitte kaasata samasse programmi ka riigiametnikud!

Seega on antud juhul mentorluse eesmärgiks aidata kaasa nende inimeste kasvamisele sellisteks liidriteks, kelle jõupingutuste tulemusena on saavutatav ka suur valdkondlik eesmärk.

1.2 Eesmärgid on seotud arenguhüpetega konkreetsetes organisatsioonides

Taolisel juhul võivad mentorprogrammis osalevad inimesed tegutseda eri valdkondades. Programmi eesmärk peab olema siiski oluliselt konkreetsem kui „need inimesed kasvavad paremateks juhtideks“. Programmi eesmärk tuleb siduda sellega, mis peab organisatsioonides nende inimeste paremaks juhiks kasvamise tulemusena juhtuma. Näiteks: organisatsiooni poolt aidatav sihtrühm suureneb poole võrra. Või: organisatsiooni tegevusel on oma sihtrühmale senisest suurem positiivne mõju.

Seega on antud juhul mentorluse eesmärgiks aidata kaasa mentiide kasvamisele sellisteks liidriteks, kelle jõupingutustest koos oma meeskonnaga piisab organisatsiooni tegevuse laiendamiseks või selle kvaliteedi tõstmiseks. Mil määral laiendada või kui palju tõsta – see peab olema algusest peale eesmärgina kokku lepitud.

1.3 Eesmärgid on seotud konkreetsete isikute arenguga

Konkreetseid isiklikke arengueesmärke võib olla mitmesuguseid.

Näiteks ühe Heateo SA poolt toetatava organisatsiooni juht vajas ühel hetkel enda jaoks selgeks mõtlemist, millist tüüpi eestvedajat oleks tema organisatsioonil eesmärkideni jõudmiseks tarvis… ja kas ta ise oleks valmis sellist tüüpi juhiks kujunema. Heateo SA hea toetaja Fontese abiga leidsime talle vabatahtliku mentori, kes aitas tal paari kuu jooksul olukorra läbi mõtestada… ja otsusele jõuda. Peale selle mentorlussuhte lõppu oli eestvedaja valmis uue energiaga jätkama!

Organisatsioonidele suunatud kodanikuühenduste mentorprogrammides tasub isiklike eesmärkideni jõuda enamasti siiski organisatsiooni enda ja tema valdkonnaga seotud eesmärkide sõnastamise abil. Näiteks – juhil on mentorluse kaudu end paremaks delegeerijaks kujundada mõtet ju ainult siis, kui see aitab tal paremini organisatsiooni selle eesmärkide poole juhtida. Kui eesmärkideni aitab veel paremini jõuda juhi mõne muu arenguvajadusega tegelemine, tulebki tegeleda just sellega.


Äkki kaovad sedasi ainult eesmärgipäraselt toimides mentorlussuhetest ära ootamatud avastused enda ja teiste kohta, mis võivad osutuda veel väärtuslikumateks nendest eesmärkidest, mida algselt seada osati?

Selline küsimus võib tekkida inimestel, kes eelistavad protsesside vabalt kulgeda laskmist. Aga ootamatused ei kao ära kuhugi. Kui kaks nutikat inimest omavahel vastasmõjus toimima panna, juhtuvad ootamatud asjad niikuinii. Inimeste arenguteed ongi paljuski etteprognoosimatud, kuid hüpoteesid peavad alguses paigas olema. Programmi korraldaja algsetest eesmärkidest sõltub ju see, milliseid osalejaid üldse programmi valida ning millist tüüpi toetuse pakkumisega neile abiks olla.

Ja loomulikult peavad alles jääma programmid end alles otsivatele kodanikuühiskonna aktivistide eneseavastuseks…

Aga – sellistele eneseotsimise programmidele peavad olemas olema ka alternatiivid, mille abil toetatakse inimesi, kes juba on valmis (või oma formaalsest positsioonist lähtuvalt peavad olema valmis!) kasvama oma organisatsioone ja valdkondi veelgi tugevamalt muutvateks liidriteks.

Edutegur 2. Ole osalejate nõudlik valija

Peale suurte eesmärkide selgeks mõtlemist muutub mentorprogrammi korraldaja elu juba natuke lihtsamaks. Nüüd peab ta välja mõtlema, kuidas leida üles need inimesed, kelle isiklik arenguhüpe aitab jõuda programmi eesmärkideni… ja kuidas need inimesed ära rääkida programmis osalema :-)

Siinjuures võiks juhtide arengule kaasa aidata väike vabatahtlik-sunniviisiline ergutus kodanikuühenduste rahalistelt toetajatelt. Miks mitte muuta suuremate rahaliste toetuse saajatele mentorlus kohustuslikuks? Teiste sõnadega – lisaks materiaalsetele ressurssidele saaksid rahastatud organisatsioonide / projektide juhid ka mentorlustoetust, et osata rahastust kõige võimsamal viisil rakendada. Ja – kui näiteks Hasartmängumaksu Nõukogu prisket aastatoetust saanud organisatsiooni juhil pole aega enese arendamiseks… no vaevalt, et tal oleks sel juhul aega ka toetuse kõige nutikamal viisil kasutamiseks.

Peale mentiide grupi moodustamist tuleb vastata küsimusele: milline mentor on parim iga mentii eesmärkide saavutamiseks?

Muuseas, mida suurejoonelisemad on programmi eesmärgid ja väljakutsuvamad mentiide isiklikud eesmärgid, seda kogenumaid ja tugevamaid mentoreid on võimalik leida. Seda on Heateo SA kogemus eriti just ärisektori vabatahtlike värbamisel korduvalt näidanud.

Muuseas, mentori sisenemisbarjääriks programmi peab kindlasti olema eraldi ettevalmistuse läbimine mentori rolliks: koolitus, harjutused. Oma isiklike saavutusteni võib mentor olla jõudnud näiteks ka ilma avatud kuulamise oskuseta. Heaks mentoriks ta ilma avatud kuulamise oskuseta tõenäoliselt siiski ei kujune. 

Edutegur 3. Ole tähelepanelik jälgija ja julge sekkuja

Selge eesmärgistamine ja osalejate nõudlik valik aitavad edukale mentorprogrammile tugeva pinnase luua. Suur hulk vastutusrikast tööd seisab korraldajatel siiski ees. Nimelt mentorite ja mentiide tähelepaneliku jälgijana – edu korral tunnustades, väljakutsete korral julgelt ja oskuslikult sekkudes. Väljakutseteks on kõik arengud mentorsuhetes, mis takistavad programmi algsete eesmärkideni jõudmist.

Väljakutsed mentorsuhte alguses on tihti seotud raskustega vastastikuse usalduse võitmisel ja suhtele piisavalt selgete eesmärkide kokku leppimisel. Väljakutsed mentorsuhte keskel on enamasti seotud sellega, et üks osapooltest ei panusta enam piisavalt aega, olgu selle põhjuseks ettenägematud probleemid, motivatsioonilangus vms.

Igatahes peab korraldaja olema piisavalt tähelepanelik väljakutsete märkamiseks ja väga professionaalne nendele reageerimiseks. Korraldajal peab seetõttu olema mentorite endi mentori roll. See nõuab omakorda palju rohkem oskuseid ja kogemu kui vaid programmi korraldamise logistika.

Kokkuvõttes on kodanikuühenduste mentorprogrammidel Eestis võimalusi arenguks ja uuteks saavutusteks. Loovust, jõudu ja edu kõigile korraldajatele!

Seonduv postitus:  KOLM viga mentorprogrammide korraldamisel (23. jaanuar 2012)


Lisa kommentaar

css.php