Krimkade mõrvaohvrite 3 õppetundi uusaastalubaduste tegijatele

Vihmalörtsine ja pime detsembriõhtu aitas mul võtta aega flirdiks oma raamaturiiulil pesitsejatega. Seekord osutus õnnelikuks väljavalituks P. D. Jamesi krimka „Death of an Expert Witness“. Tänaseks 91-aastase briti vanaproua mõrvamüsteeriume loen eelkõige mitmekihiliste tegelaskujude ja autori mõrkja elutarkuse pärast.

Näiteks tsitaat nimetatud raamatust: „Kunagi arvasin, et võime elult saada peaaegu kõike – et see on ainult organiseerimise küsimus. Nüüd hakkab mulle siiski tunduma, et peame tegelema valiku langetamisega tihemini, kui meile meeldiks. Oluline on olla kindel, et tegemist on meie enda valikuga, mitte kellegi teise omaga, ja et me teeme selle valiku ausalt.*

Mõnes eneseabiraamatus ei paneks sellised laused kulmugi kergitama. Põnevale krimkale annavad taolised mõttevälgatused vürtsi palju juurde.

Niisiis, mõnus jõulueelne õhtu, küünal, teetass, raamat…

Ja siis sattusin korraga lõigule, mis käivitas välgukiirusel kõik minus peituvad sotsiaalse muutuse juhtimisega seotud instinktid.

    Ta ütles: „Räägi mulle Lorrimerist. Milline ta oli?“
    Käesolev küsimus asus iga mõrvauuringu südamikus. /-/ See oli detektiivitöö kõige kummalisem osa – suhte järk-järguline arendamine surnuga, keda võis jälgida ainult käkrunud laibana kuritöökohal või lahkamislaual alasti lebamas. Ohver oli oma surma mõistatuse jaoks keskse tähtsusega. Ta suri sellepärast, et oli just selline, milline ta oli. **

Miks see lõik mind puudutas?

Inimesed, kes loovad teadlikult positiivseid ühiskondlikke muutuseid, võivad tegutseda väga erinevates organisatsioonides. Näiteks – sotsiaalsetes ettevõtetes, mittetulunduslikes organisatsioonides, heategevuslikes algatustes, riigiasutustes, äriettevõtetes. Neil võib sealjuures olla eestvedaja, meeskonna liikme, vabatahtliku kaasalööja, ametniku, sponsori või mõni muu roll. Nad võivad panustada aasta jooksul mõned tunnid või hoopis sadu päevi. Nende inimeste poolne panustamine võib toimuda vaimse ja füüsilise töö kaudu – või hoopis materiaalselt, asjade ja raha abil.

Kõigis erinevustest hoolimata kehtib ühiskondlike muutuste loojate kohta üks ja sama reegel.

See sama reegel, mis kehtib krimkade mõrvaohvrite kohta.

…sellepärast, et ta oli just selline, nagu ta oli…

Sotsiaalse muutuse loojana oleme enda poolt loodava muutuse jaoks keskse tähtsusega. Me loome just nii palju või nii vähe positiivseid ühiskondlikke muutuseid sellepärast, et oleme just sellised, millised ise oleme.

Detsembris osalesin mitmetel ajurünnakutel, kus osalejad nimetasid oma peamiste takistustena väliseid põhjuseid. Raha on vähe, meedia ei pööra tähelepanu, riik eirab. Ja nii edasi. Minu meelest pole ei raha, meedia hoiakud ega riigipoolne toetus sotsiaalse muutuse loomise seisukohalt keskse tähtsusega. Need on kõik tähtsad mõjurid, seda küll.

Kõige olulisem on siiski sotsiaalse muutuse looja ise. Ta saab just nii palju raha, meedia tähelepanu või riigi toetust sellepärast, et on just selline, milline ta ise on. Seda tasub nii enda kui oma organisatsiooni uusaastalubaduste andmisel silmas pidada. Tegeleda tasub endaga (isiksusega, organisatsiooniga). Ennast mõjutades saame luua laiemaid muutuseid.

Siinjuures kolm vihjet, et uusaastalubadused paremad saaksid.

1. Ole enda vastu aus.

Enamasti teame ise väga hästi, mis meid takistab edukam ja rahulolevam olemast. Oma sisemuses peituvate probleemijuurikate sikutamine võib olla kohutavalt ebamugav, isegi valus. Just seetõttu võib meile tunduda lihtsam tegeleda väliste asjaolude süüdistamise… või pelgalt enesearengu pealispinna puudutamisega. Näiteks – läbipõlemise äärel olev inimene paneb ennast järgmiseks aastaks kirja ajajuhtimise koolitusele, kuigi peamine valu tema hinges tuleneb oskamatusest kehtestada ennast isiksusena vaimset vägivalda täis töökeskkonnas.

Lahenduste otsimisel tasub kasvõi mõned esoteerilisemad seiklused ette võtta :-) Igasugused joogad, meditatsioonid, teraapilised grupiharjutused võivad anda vaikust ja ruumi ausa sissevaate tegemiseks, mida argipäeval näiteks kodu, töö ja lasteaia vahel tormates ei pruugi leida. Ühe abivahendina aitab ennast analüüsida ja selle jaoks eraldi aega võtta ka kirjutamine – sellest oli juttu ühes eelnevas postituses, lingi leiad siit.

2. Uusaastalubaduste andmisel lähtu endast kui tervikust.

Ohver suri sellepärast, et oli just selline, milline ta oli. Mittetulundusühing X raiskab toetajate raha ja vabatahtlike aega seepärast, et eestvedaja on just selline, milline ta on. Selleks, et mõjutada oma kogu olemust („seda, milline ma olen“), ei piisa ühe isiksuse tahu eraldi välja rebimisest ja eesmärgina seinale kinnitamisest. Ainult suhtlemisoskuste parandamine, ainult trennis käima hakkamine, ainult tarkade raamatute lugemine – tõenäoliselt on meil vaja hoopis nende asjade kogu komplekti, et oma isiksust soovitud suunas arendada.

Loomulikult tuleb samas hoiduda liialt ambitsioonikatest operatiivsetest plaanidest, et ennast juba jaanuari keskpaigaks mitte läbi põletada :-) Ikka tasapisi, kukesammudega – aga tasakaalustatult, et oma elu ükski oluline tahk tähelepanuta ei jääks. Kindlasti võib iga inimese elus olla ka mõned tahud, kus kukesammudest ei piisa ja on vaja suurt muutust kohe, 1. jaanuarini ootamata. Tavaliselt on nendeks asjadeks : a) rohkem und; 2) enam aega värskes õhus. Ilma nendeta on endasse ausa sissevaate  tegemiseks keskendumine väga keeruline.

3. Otsi abi oma uusaastalubaduste täitmise teekonna läbimiseks.

Kõige rohkem aitab siinjuures minu meelest mentorlus. Just koostöös mentoriga õnnestub takistavate probleemide väljajuurimise muuta valulise protsessi asemel hoopis põnevaks mänguks. Valu jääb ka muidugi – keha ja hing, mis on elus, valutavad päris tihti – kuid seda on palju vähem. Krimkade mõrvaohritel pole kunagi mentorit. Sellepärast tulebki detektiividel nii kõvasti rabeleda, et ohvrite sügavad saladused välja uurida ja alibide rägastikust kurjategija tabada. Mõrvaohvrite vigadest tasub õppida. Sul endal võiks küll mentor olla.

Soov jõuludeks ja uueks aastaks…

Rahulikku jõuluootust, ausaid uusaastalubadusi ja põnevaid avastusi enda kohta nende elluviimisel :-)

______________________________________________________________________________________

      *I used to think that we can have almost anything from life, that it’s just a question of organisation. But now I’m beginning to think that we have to make a choice more often than we’d like. The important thing is to make sure that it’s our choice, no one else’s, and that we make it honestly.(P. D. James „Death of an Expert Witness“, Faber and Faber 2005, lk. 276).

      ** He said:
      ‘Tell me about Lorrimer. What was he like?’
      This was the question which lay at the heart of every murder investigation. /-/ It was the strangest part of a detective’s job, this building up a relationship with the dead, seen only as a crumpled corpse at the scene of crime or naked on the mortuary table. The victim was central to the mystery of his own death. He died of because what he was. (P. D. James „Death of an Expert Witness“, Faber and Faber 2005, lk. 69).


Lisa kommentaar

css.php