Kui Arno koolist lõputunnistusega välja astus, oli Töötukassa teda juba ootamas…

„Mis saab teie piirkonna venekeelsete kutsekoolide lõpetajatest?“

„Noh… eks nad jõuavad varem või hiljem meie juurde…“

Nõnda vastas minu küsimusele neljapäeval ühe Ida-Virumaa Töötukassa osakonna töötaja.

 

Kõrgkooli ja töökoha asemel: Töötukassa Jõhvi linnas

Kas selleks veedabki üks noor inimene pikki aastaid oma elust koolipingis – algkooli pingis, põhikooli pingis, kutsekooli või gümnaasiumi pingis?

Osalesin eile ja üleeile haridusprogrammi Noored Kooli talvepäevadel. Üheks meie ülesandeks oli käia vestlemas juhuslike möödakäijatega Sillamäe, Narva-Jõesuu, Jõhvi ja Narva tänavatel. Ja neilt küsida: „Milliseid võimalusi on teile haridus elus andnud? Millist haridust soovite oma lastele?“

Ka hoonetesse võisime muidugi sisse astuda, nagu mina sattusin oma paarilisega korraks Töötukassa kontorisse. Seal leidiski aset eelpool tsiteeritud jutuajamine.

Natuke hiljem juhtusime ühe valgusfoori juures vestlema noore neiuga.

„Kas sa käid koolis?

„Ei, enam ei käi.“

„Aga kus sa käisid?“

„Kutsekoolis. Õppisin kokaks.“

„Kus sa töötad?“

„Ei töötagi. Olen töötu.“

„Kas su kunagistel klassikaaslastel on töö?“

„Enamusel ei ole.“

Noored Kooli asutati 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt. Igal aastal valitakse programmi kuni 25 võimekat ja tegusat ülikooli lõpetanud inimest. Kahe aasta jooksul õpetavad programmis osalejad koolides, kus nad mõjutavad otseselt iga oma õpilase arengut. Samaaegselt läbivad nad õpetamis- ja juhtimisoskuste koolituse, mis toetab nende kujunemist väljapaistvateks õpetajateks ja liidriteks. Noored Kooli visiooniks on, et igal lapsel Eestis oleks võimalik saada hea haridus.

„Mis on hea haridus?“ Selle üle särasilmsed osalejad talvepäevadel arutlesidki. Õpikutekstide püüdlikust päheõppimisest on tänapäeva maailmas ellujäämiseks ju üha vähem kasu.

Mulle meeldivad arutelud… kui need ei jää teoreetiliseks. Noored Kooli osalejatel on talvepäevade suuri mõtteid võimalik praktikas rakendada juba algava nädala esmaspäeval.

Jah, talvevaheaeg ju ongi läbi. Lapsed lähevad üle Eesti taas kooli… või oleks mõttekam hakata alaealiseid kohe töötuks registreerima? Hoiaks kokku palju maksumaksja aega ja raha.

Tõesti, milleks (praegune) haridussüsteem?

Ida-Virumaa olukord näitab selgelt, miks on ühiskondlike muutuste loomisel ja toetamisel tarvis rääkida süsteemsetest muutustest. Mõningate õpetajate koolitamine, õppekavade muutmine paberil ja nii edasi… Taolised üksikud sammud ei aita muuta süsteemi, mille tulemusena Arno või Andrei veedab üle kümne aasta koolipingis selleks, et elada ülejäänud elu oma muresid pudelisse uputava tööta alkohoolikuna.

Süsteemi aitavad muuta suuremad raputused. Süsteeme saavad raputada ainult inimesed, kellel on ideed, tahe ja kogemused. Suurte raputamisteni aitavad maailmamuutjatel jõuda suured küsimused.

„Kuidas toetada Ida-Virumaal (ja ka kõigis teistes Eesti piirkondades) elavaid noori nende kasvamisel just sellisteks ilmakodanikeks, nagu nendes peituv potentsiaal seda võimaldab? Millest peab koosnema nende haridus? Milliseid koole on sellise hariduse pakkumiseks vaja? Millised õpetajad tahavad ja suudavad sellist haridust pakkuda?“

Noored Kooli on üks selliseid organisatsioone, kus praktikud üksteiselt selliseid küsimusi küsivad. Need noored õpetajad teevad tulevikus maailmamuutjatena veel suuri tegusid, sest varem või hiljem jõuavad innukad küsijad ka vastusteni. Hetkel higistavad nad üksikutes klassiruumides. Trenn ajabki higistama. Süsteemi muutmine nõuab kõvasti jõudu. Trenni tasub teha, kõvasti, rõõmuga.

Noored Kooli osalejad Narva-Jõesuus: jalutamas vastu tulevikule, kus silmapiiri taga ootab iga Eesti last hea haridus...


Lisa kommentaar

css.php