Kuidas aidata ühe asemel tuhandet? – SIIB aitab!

Ühele lapsele on meie ühiskonnas väga lihtne (materiaalset) abi leida. Lihtsalt paned selle lapse pildi Facebooki. Mõne tunni pärast on see abipalve jõudnud sadade inimesteni.

NII ARMAS! MILLINE NUNNUKAS! OI KUI KAHJU! ISSAND, MIS RIIGIS ME ELAME! KUIDAS SAAB TOETADA? TOON ISE ABI AUTOGA KOHALE!

Rahaline toetus, kasutatud riided, vanad ja uued mänguasjad – pakutakse kõike ja rohkemgi veel.

Aga igal ajahetkel on ju hädas olevaid lapsi palju rohkem kui see üks õnnetu / õnnelik, kelle pilt Facebooki satub… Näiteks kõik lastekodudesse paigutatud lapsed. Või kõik alkohoolikute peredes piinlevad lapsed. Või kõik liiga suurtes klassides tähelepanuta jäävad õpiabi vajavad lapsed. Või kõik allpool vaesuspiiri hingitsevates peredes elavad lapsed. Või kõik rasketest oludest tulnud noored, kes on jäänud piisava kvalifikatsioonita… ja seetõttu ka töökohata.

Kui abivajajad moodustavad suuri inimgruppe, on nende kõikide süsteemseks aitamiseks ühiskonna head tahet väga keeruline mõistlikul viisil kaasa haarata.

Tihti  osutub üksikute abivajajate aitamine ilma süsteemi tervikpilti nägemata suisa mõttetuks. Näiteks paljud Eesti ettevõtted toetavad heast südamest lastekodusid materiaalsete vahenditega, ise aimamata, et paljud nende poolt ostetud mänguväljakutel hullavad lapsed lõpetavad oma maise eksistentsi ikka elu hammasrataste vahel, olles enne trobikonna uusi lastekodu kasvandikke sünnitanud. Sest nende ümber ehitatud süsteem lihtsalt suunab neid sellele teele. Ja siinjuures ei aita kommid, mänguasjad, raamatud… Muutma peaks süsteemi. Annetusi ja muid toetuseid peaks andma süsteemi muutmiseks. Muidugi, ega see kerge pole.

Kui selliseid süsteemseid lahendusi on raske luua, siis nende loomiseks… on omakorda vaja häid süsteeme. Süsteemid, süsteemid… läheb keeruliseks, mis? :-) Järgnevalt tutvustan võimalikult lihtsate sõnadega ühte uuenduslikku ja põnevat lahendust abivajajaid toetavate programmide loomiseks ja laiendamiseks. Lühemas plaanis aitab see kokku tuua vastutustulike ettevõtete hea tahte ja ühiskondliku vajaduse.  Pikemas plaanis võib olla tegemist suurepärase võimalusega ka üksikannetajate panuse võimendamiseks. Nii et – vastutustundliku ettevõtluse huvilised – kõrvad kikki! :-)

Mis on SIIB (ehk Social Impact Bond)?

Inglise keeles on lahenduse nimeks Social Impact Bond, mida eesti keelde võiks tõlkida kui ühiskondliku mõju võlakirju, obligatsioone. Tobedalt keeruline nimi, kuid sisu on geniaalselt lihtne ja Eestiski rakendamist vääriv. Kui inglise keeles on lühendiks SIB, siis eesti keeles võis seda kutsuda ju – SIIB. (Vt ka siig; seib; saib jt sarnased sõnad).

Niisiis, millest meil enne juttu oli? Sotsiaalprobleeme ennetavate ja lahendavate süsteemide (nt sotsiaalhoolekanne, tervishoid, haridus) praegusega võrreldes oluliseks paremaks muutmiseks on kõigepealt tarvis muuta põhimõtteid, kuidas neid süsteeme käigus hoitakse ja rahastatakse.

SIIBID aitavad katsetada senisest paremana tunduvaid lahendusi erinevate osapoolte koostöös ja ilma rahalise riskita riigisektorile. Selgitan seda järgmise skeemi abil, tuues näiteks madala kvalifikatsiooniga töötute noorte tööturule kaasamise programmi.

SIIB: uus programm viiakse läbi eri osapoolte panustuse abil

Põhimõte arusaadav, eks?

SIIB tulemus: hüva õppimiskogemus või käegakatsutav võit kõigile osapooltele

Kui programm jõuab oma eesmärkideni, on võitnud kõik osapooled:

Kui programm ei jõua oma eesmärkideni, on samuti kasu kõvasti:

Esimene SIIBI kasutusele võtnud riik oli Suurbritannia. Idee on tänaseks maailmas jõudsalt levimas. 2012. aastal piloteeritakse SIIBI kasutamist Ameerika Ühendriikides ja Itaalias.

Millal on Eesti kord? Kuna SIIB on uudse lahendusena alles kujunemisjärgus, võib sellest välja kooruda väga põnevaid arengusuundi. Näiteks – praegused Facebooki kaudu ühekordsetele heategevuslikele kampaaniatele reageerivad annetajad panevad hoopis rahad kokku ja osalevad mõne pikaajalist lahendust pakkuva programmi rahastamises. Täiendavaid ressursse võib sel viisil tekkida nii uuenduslikele riiklikele sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusprogrammidele kui ka avalikke teenuseid pakkuvatele sotsiaalsetele ettevõtetele.

Pildikollaažide algallikate viited: Väike poiss Facebooki logoga (http://www.sxc.hu/browse.phtml?f=download&id=873577, http://en.wikipedia.org/wiki/File:Facebook.svg), anonüümne grupp väikese poisi pildiga (http://www.sxc.hu/browse.phtml?f=download&id=991932, http://www.sxc.hu/browse.phtml?f=download&id=873577).


“Kuidas aidata ühe asemel tuhandet? – SIIB aitab!” on saanud 4 vastust

  1. Ülo Vooglaid ütleb:

    Igal initsiatiivil võib olla oma otstarve ja iva.
    Nii ka siin. Kuna iga märkust ja soovitust peetakse viimasel ajal kriitikaks, siis edenevad niisugused algatused väga visalt ja enam-vähem vaid katse-eksituse meetodil.
    Väidan, et hea tahe on tööhõive suurendamiseks vajalik, aga mitte küllaldane eeldus. Tõhusalt osalemiseks oleks vaja vallata kogu tegevussüsteemi, sh tööd kui protsessi ja kui nähtust (fenomeni) nid teada, millest sõltub töö nin töö tulemus, ohutus, tervis jpm. Vahendajalgi oleks vaja teada, mis iseloomustab tööalast võimekust, sh erialast, kutsealast ja ametialast kvalifikatsiooni, motivatsiooni ja orientatsiooni…? Tööle (ametikohale!) võetakse, tööl (ametikohal) peetakse ja ka vallandatakse mitte eriala ega kutseala, vaid ISIKSUSm kes on töökas, aus, hooliv, täpne jne.
    See õpe mida Töötukassa korraldab, ei ole rahildav.
    Ülo Vooglaid

    • jaan ütleb:

      Suured tänud väga asjaliku kommentaari eest! Olen nõus, et hea tahtega peab alati kaasnema ka süsteemne analüüs olukorra olemusest.

  2. Siim ütleb:

    Oled väga hästi puust ja punaseks (kuid lõpuks loodetavasti roheliseks) teinud selle instrumendi mõtte. Teoorias teevad selle süsteemi alusel kõik seda, milles on nende tugevus ja mõte. Investor tagab oma investeeringud. Sotsiaalne ettevõtja loob uut sotsiaalset väärtust. Riik pakub avalikku hüve, kuid saab ka tulemused vastu. Tegemist võiks olla väga tugeva tööriistaga, kui seda arukalt ja mõõdukalt kasutada.

Lisa kommentaar

css.php