Maailma parimate sotsiaalsete ettevõtjate 3 väljakutset Eestile

Nimekirja kolmekümnest maailma kõige suurema mõjuga sotsiaalsest ettevõtjast avaldas eile USA juhtivate majandusajakirjade hulka kuuluv Forbes. Tegemist on esimese Forbes’i koostatud sotsiaalsete ettevõtjate TOP-iga. Siiani on see ajakiri tuntust kogunud pigem maailma miljardäride, rikkaimate ameeriklaste ja suurimate staaride edetabelitega. Nüüd järsku sotsiaalsed ettevõtjad… Väärtused on muutumas, eks ole?

Edetabelisse välja valitud organisatsioonide ja nende eestvedajate lood on väga innustavad. Neid tasub Sul värske energia kogumiseks kindlasti lähemalt uurida! Nimekiri on (liiga) Ameerika Ühendriikide keskne – aga noh, samas seal ongi palju sotsiaalseid innovaatoreid, kellelt õppida.

Järgnevalt vaatame inspiratsiooni kogumisest vähem emotsionaalsemaid, kuid samaväärselt olulisi teemasid. Nimelt – kolm õppetundi-väljakutset, mida Eesti oma sotsiaalsetel ettevõtjatel ja nende toetajatel tasub silmas pidada. Sõnastasin need küsimustena:

1. Kus on Eesti leidlikud äriideed toodete ja teenuste pakkumiseks (vähemkindlustatud sihtrühmadele) praegusest palju odavamalt?

2. Kuidas tähtsustada oma tegevuse mõju mõõtmist ja selle lihtsal moel teavitamist?

3. Meie haridussüsteemi positiivselt raputavad projektid – miks nii väikesed, miks nii vähe?

Siinjuures üks täpsustus. Forbes nimetab oma edetabeli liikmeid „sotsiaalseteks ettevõtjateks“ (social entrepreneurs). Lähemal vaatlemisel avastate, et suur osa nendest juhib tõepoolest sotsiaalseid ettevõtteid. See tähendab, et nad müüvad ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks tooteid või teenuseid. Samas on mitmedki nendest eestvedajad käivitanud hoopis sellise organisatsiooni, mille tegevust rahastavad toetused ja annetused. Miks nii? Nimelt on inglise keeles sotsiaalse ettevõtja definitsioon laiem kui eesti keeles: see tähendab inimest, kes toob oma tegevusega mõnes ühiskonnaelu valdkonnas kaasa süsteemse muutuse. Ettevõtlustulu teenimine pole sellise laia definitsiooni juures oluline. Seetõttu oleks Forbes’i TOP-pi minu arvates eesti keeles õigem kutsuda hoopis sotsiaalsete uuendajate või innovaatorite edetabeliks.

Millistes valdkondades Forbeselt kõrgeima hinnangu pälvinud sotsiaalsed uuendajad tegutsevad?

13 organisatsiooni pakuvad senisest palju odavamaid tooteid või teenuseid, mis on peamiselt mõeldud vaestele või mõnel muul põhjusel ebavõrdses olukorras olevatele ühiskonnaliikmetele.

Näiteks on VisionSpring tänaseks müünud arenguriikides 910 000 üliodavat prillipaari inimestele, kes poleks muidu saanud endale kunagi prille lubada ja kellest paljud oleksid seetõttu… võite isegi ette kujutada, mis nendega oleks ühiskonnas juhtunud.

Teine näide – d.light design toodab arenguriikide jaoks taskukohaseid päikeseenergialampe, aidates välja vahetada mustust tekitavaid ja ohtlikke petrooleumi abil töötavaid valgusallikaid.

Sealjuures pakuvad kolmeteistkümnest neli sotsiaalset ettevõtet alternatiivseid finantsteenuseid. Lisaks edukatele väikelaenuettevõtetetele jäi mulle silma Freelancers Union, mis pakub mõistliku hinnaga tervisekindlustust vabakutselistele töötajatele, keda USA-s keegi teine ei kindlustaks.

8 sotsiaalset innovaatorit tegelevad haridussüsteemi uuendamisega, et seda läbivad õpilased hilisemas elus senisest paremini toime tuleksid.

Näiteks Teach For America, mille mudelil põhinev Eesti haridusprogramm Noored Kooli sai just nendel päevadel juba 5-aastaseks! Teach For America juht Wendy Kopp, kes on ajakirja TIME poolt valitud 100 mõjukama inimese hulka maailmas, käis 2011. aasta kevadel Eestis ja kohtus ka meie presidendiga.

3 sotsiaalset ettevõtet tegutsevad keskkonnakaitse valdkonnas.

Näiteks Terracycle’i eestvedaja Tom Szaky leiutas keskkonnasõbraliku väetise, mis on tänaseks kujunenud müügihitiks. Sealjuures annetab ettevõte palju ka heategevuseks – tänaseni 3,2 miljonit dollarit.

3 organisatsiooni on pühendunud ettevõtluse arengu edendamisele.

Näiteks konsulteerib Pacific Community Ventures vaestes kogukondades tegutsevaid väikeettevõtteid, et need kiiremini kasvaksid. Tulemus: eelmisel aastal lõid nende poolt toetatud ettevõtted madala sissetulekuga piirkondades 3 000 uut töökohta ja maksid palkadena välja 50 miljonit dollarit.

Ja 3 organisatsiooni tegelevad väga ainulaadsetes valdkondades.

Näiteks – KaBoom toob kokku kogukondade ja vastutustundlike ettevõtete ressursid (raha, vabatahtlikud), et ehitada laste mänguväljakud nendesse Ameerika kogukondadesse, kus need seni puudusid. Siiani on neid ehitatud juba 2500 mänguväljakut!

Väljakutsed Eestile…

Väljakutse 1. Leidlikud äriideed toodete ja teenuste palju odavamaks pakkumiseks

Eestis püütakse madalama ostujõuga või lausa vaesuses elavaid inimesi aidata peamiselt erinevate riiklike toetustega (nt toimetulekutoetus) või erinevate kodanikualgatuslike annetusskeemidega (nt Toidupank). Selgub, et paljud maailma parimad sotsiaalsed ettevõtted on leidnud nutikad ärilisi ja tehnoloogilisi lahendusi, kuidas pakkuda inimestele hädavajalikke tooteid ja teenuseid senisest oluliselt odavama hinnaga. Osa nendest teenustest aitab inimestel lausa oma olukorda parandada!

Kus on meie sotsiaalsed ettevõtjad, kes suudaksid murda energia- või veemonopolide võimu või pakuksid alternatiive näiteks tervishoiuteenuste turul? Odavamal tootel või teenusel on küll madalam kasumimarginaal, kuid selle puuduse kõrvaldab tarbijate suur hulk (mastaabisääst). Rahvusvahelised sotsiaalsed ettevõtjad on selle eduteguri hästi ära tabanud.

Väljakutse 2. Eesti sotsiaalsete uuenduste mõju mõõtmine ja selle lihtsal moel teavitamine

Ühiskonda on võimalik paremaks muuta ainult juhul, kui teame, mida ja kui palju me paremaks muuta tahame. Eestis rahuldume nii kodanikualgatuste kui riiklike programmide puhul liiga tihti üldsõnalisusega – edendame, parendame, arendame, tõstame, langetame jne. Kas midagi päriselt ka muutub – seda ei oska keegi öelda, sest mõju mõõta kas ei osata või ei taheta selleks ressursse panustada.

Parimad sotsiaalsed ettevõtjad ei ole puhanud enne, kui on leidnud konkreetsed mõõdikud oma töö eesmärgistamiseks. Näiteks KIPP Foundation oskab öelda lihtsalt ja selgelt: eelmisel aastal olid 98% nende programmi koolide kaheksandate klasside õpilastest võrreldes oma eakaaslastega paremad lugemises ja 90% matemaatikas. Selliseid julgeid väiteid tuleb kontrollida, eks ole. Aga kui on olemas numbrid, siis ka on, mida kontrollida. Kui oleks olemas ainult bla-bla-bla õpilasekesksest koolist ja kaasavast haridusest, poleks kontrollida midagi. Ühiskondlike muutuste juhtimises on kahjuks tihti nii, et suured sõnad ei tähenda mitte midagi… Numbreid on tarvis!

Väljakutse 3. Meie haridussüsteemi positiivselt raputavad projektid – suuremalt, rohkem

Eesti praegused uuenduslikud haridusprogrammid peavad leidma võimalusi laienemiseks (näiteks Noored Kooli või SOS Lasteküla Eesti Ühingu programmid Keilas ja Põltsamaal) – ja neid on vaja juurde teemade jaoks, mis hetkel pole kaetud (näiteks koolijuhtimise parandamine). Haridussüsteem on keeruline, mitmetahuline. Seetõttu ongi vaja tegutsema selle suure süsteemi eri tahke parandavaid ja muutvaid sotsiaalseid ettevõtjaid.

Forbese nimekirjast on võimalik leida näiteid haridussüsteemi eri tahkude muutmisest: väga heade õpetajate arendamine väga headeks koolijuhtideks, vähemusgruppide edukuse toetamine hariduses, vähemate võimalustega noortele IT-alaste kutseoskuste andmine jne.

Niisiis – kes on Eesti parimad sotsiaalsed uuendajad praegu?

Ja – kui palju on neid viie aasta pärast?

 

 

P.S Forbesi edetabeli kaaneloo staari, Acumeni fondi juhi Jacqueline Novogratzi autobiograafia „The Blue Sweater“ (2009) on koos autori pühendusega mul riiulis. Kui soovid laenata, anna julgelt märku.

 

To Jaan - For your belief and commitment - Good Luck!

 


“Maailma parimate sotsiaalsete ettevõtjate 3 väljakutset Eestile” on saanud 2 vastust

  1. Siim ütleb:

    Hästi kokkuvõetud õppetunnid, Jaan!

    Tahaksin veel korraks mainida, et sotsiaalseid innovaatoreid jagub Forbesi nimekirjas küll. Sotsiaalseid ettevõtjaid aga vähem (nii 2):
    http://www.triplepundit.com/2011/12/forbes-top-30-social-entrepreneurs-list/comment-page-1/

  2. jaan ütleb:

    Tänud väga asjaliku viite eest!

    Sellel postitusel on omakorda kommentaare, milles autori väitega ainult kahe sotsiaalse ettevõtja esindatuse osas ei nõustuta.

    Sotsiaalne innovatsiooni maailma on sedavõrd mitmekihiline, et ei mahu definitsioonide kitsastesse lahtritesse kuidagi ära…

Lisa kommentaar

css.php