Mida sotsiaalsetel ettevõtjatel vaja on?

Eelmisel kolmapäeval toimus sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku projekti raames ajalooline kohtumine. Nimelt – sotsiaalsete ettevõtete eestvedajad üle Eesti tutvustasid oma vajadusi. Ja muidugi tegid ka ettepanekuid, kuidas loodav võrgustik saab neile igapäevases töös abiks olla. Järgnevalt toon välja kõige olulisemad valdkonnad ja mõned põnevamad seisukohad.

Üldpilt Eesti sotsiaalsete ettevõtjate vajadustest

 

1. Tuntus ja hea maine ühiskonnas

„Sotsiaalse ettevõtjana pean igal sammul tegema topelttööd,“ mainis ühe üritusel osalenud organisatsiooni eestvedaja. Lisaks oma tegutsemisvaldkonna tutvustamisele tuleb sotsiaalsetel ettevõtjatel pidevalt selgitada, miks nad on langetanud valiku oma ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel ettevõtlustulu teenida. Paljud inimesed ei mõista veel, et tugevad sotsiaalsed ettevõtted võivad olla elujõulisemad ja suurema mõjuga kui annetusi jahtivad heategevusorganisatsioonid või projektirahastuse küljes rippuvad kodanikuühendused.

Järelikult – loodav sotsiaalse ettevõtluse koostöövõrgustik peab aitama kaasa sellele, et sotsiaalse ettevõtluse tegevusvorm muutuks tuttavaks ja omaseks igale eestimaalasele. Üritusel osalejatele tundus, et selleks võib olla tarvis eraldi juriidilist vormi. Sotsiaalsete ettevõtjate arvates seostub nende tegevusvaldkond praegu liialt mittetulunduslikkusega. Aga just tulu ju sotsiaalsed ettevõtted teenivadki – ühiskondliku eesmärgi nimel küll, kuid tegemist on ikkagi tuluga.

Kindlasti on tarvis teha uuringuid sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju hindamiseks: kui palju nad ühiskonda panustavad ja näiteks maksumaksjate raha kokku hoiavad? Sealjuures tehti järgneva põneva ettepaneku: võrgustik võiks välja töötada selgete kriteeriumide alusel „sotsiaalse ettevõtte märgi“. Seda märki omavate ettevõtete tooteid ja teenuseid oleks võimalik eraldi reklaamida ja näiteks kaubanduskettidega toodete müügiks kokkuleppeid sõlmida.

Eraldi rõhutati vajadust selgitada, et sotsiaalsed ettevõtted võivad tegutseda väga erinevates valdkondades. Ka kohtumisel osalenud eestvedajad juhivad väga erinevaid organisatsioone – alates erivajadustega inimestele tööhõive pakkumisest kuni noorte luuletajate teoste väljaandmiseni. Neid kõiki ühendab üks omadus: nad teenivad ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks ettevõtlustulu. Lisaks toodi esile vajadust suurema teadlikkuse järele sotsiaalse ettevõtluse rollist maapiirkondades – näiteks spordi-ja kultuurivõimaluste pakkujana.

2. Kompetentsed ja läbilöögivõimelised inimesed

Sotsiaalsed ettevõtted vajavad praegusest rohkem positiivseid ja teotahtelisi inimesi oma tegevustes kaasa lööma. Osaliselt aitabki sellele kaasa kommunikatsioon – tasapisi hakkab see valdkond talentidele atraktiivseks muutuma. Sama olulised on ka edukad ärimudelid: mida rohkem organisatsioon oma tulu teenib, seda läbilöögivõimelisemaid töötajaid on tal võimalik palgata.

Sotsiaalse ettevõtluse võrgustik saab oma tegevuste abil pakkuda organisatsioonide eestvedajatele innustust ja tunnustust. Väikest õlalepatsutust on aeg-ajalt vaja meile kõigile – ja seda enam suure läbpõlemisriskiga sotsiaalsetele ettevõtjatele. Loomulikult oleksid sotsiaalsetele ettevõtetele abiks ka mentorlus ja eri valdkondade nõustamine.

Siiani napib paljudel sotsiaalsetel ettevõtjatel ettevõtlusteadmiseid ja -kogemusi. Vastavate kompetentside meeskonda hankimisel tuleb mängu ka vabatahtlike kaasamise oskus. Ärisektori vabatahtlikud võivad edukalt täita tühimikke sotsiaalsete ettevõtete meeskondade teadmistes – turundusest finantsjuhtimiseni, juriidikast disainini.

Osalejad pakkusid välja ka „naistevahetuse“ idee – sotsiaalsed ettevõtted võiksid eri kompetentsidega inimesi omavahel vahetada.  Miks mitte kasutada ka näiteks ühist müügimeest või raamatupidajat?

3. Koostöö

Koostöö puhul rõhutati vajadust vältida sellega kaasnevaid riske. Tähtis on hoiduda konkureerimisest seoses toetuste või turu jagamisega. Ideede vargus peab olema välistatud.

Sotsiaalse ettevõtluse puhul on palju mõistlikum leida sisulisi koostöövõimalusi. Näiteks võiksid eri organisatsioonid pakkuda sama teenust eri piirkondades. Võrgustiku abil oleks võimalik leida kontakte ja ressursse ka muudel teemadel.

4. Toetusmehhanismid

Sotsiaalsetel ettevõtetel on tarvis just neile mõeldud toetusmehhanisme: stardi- ja investeeringutoetuseid, kohti ettevõtlusinkubaatorites. Praegu jäävad sotsiaalsed ettevõtjad „halli tsooni“. Kodanikuühiskonna projektirahastus ei sobi hästi ettevõtluse käivitamiseks ja laiendamiseks. Teisalt ei vasta sotsiaalsed ettevõtted tavaettevõtluse toetajate praegustele kriteeriumidele ja harjumustele.

Eestkostevõrgustiku rolliks saab olema kindlasti lobitöö seadusandluse kohandamisel. Uuringute abil tuleb näidata, kuidas edukad sotsiaalsed ettevõtted võivad luua tavaettevõtlusest rohkem väärtust ja hoida kokku maksumaksja raha. Sedasi saab põhjendada, et näiteks riigihangete läbiviimisel või sotsiaalmaksu kogumisel tehtaks sotsiaalsetele ettevõtjatele eeliseid.

Äge idee on koostöö algatamine ühiskondlikult vastutustundlike ettevõtetega (CSR). Vastutustundlikud ettevõtted panustavad igal aastal suuremahuliselt oma kogukonda. Lisaks sponsorlustoetustele võiksid nad toetada ka sotsiaalsete ettevõtete käivitamist ja laiendamist. Edu korral oleks ühiskondlik mõju palju laiem. Seeläbi võidaksid vastutustundlikud ettevõtted oma pikaajalise positiivse maine kujundamisel senisest enam.

Sotsiaalsed ettevõtjad tööhoos: esmalt täituvad pabertahvlid, siis muutub ühiskond...

Sotsiaalse ettevõtluse eestkostevõrgustiku meeskonnale ja vabatahtlikele on nende ettepanekutega edasi töötamine põnevaks proovikiviks. Paljud ideed jõuavad ajurünnakute käigus täisjoonistatud pabertahvlitelt kindlasti ka pärisellu.

Kas selline optimism on põhjendatud? Jah, on küll!

Olen Heateos töötamise ajal näinud palju kordi, kuidas sõnad paberilt ellu astuvad. Uuskasutuskeskus, Terve Eesti Sihtasutus, Noored Kooli… kunagi olid needki organisatsioonid vaid mõteteks pabertahvlitel, olles joonistel nooltega ühendatud põletavalt tähtsate ühiskondlike vajadustega.


Lisa kommentaar

css.php