„Sain aru, et mina olengi keskne vastutaja!“

Just nõnda teatas üks Pärnu maakonna vallavanem eelmisel nädalal koolituse tagasisideringis. Mille eest vastutaja? Ja miks keskselt? Sellest peagi lähemalt.

Pärnu Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse algatatud koolituse (link siin) pealkirjaks oli “Kuidas eesmärgistada ning hinnata kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühenduse koostöö mõju?” Osalesid peamiselt kodanikuühenduste eestvedajad, kel huvi suurema koostöö vastu omavalitsustega.

Üks koolituse esimese poole harjutustest seisnes fiktiivsele projektitaotlusele tagasiside andmises. See rollimäng tõmbas inimesed hästi käima! Lisaks oli harjutusel ka varjatud eesmärk. Olen märganud, et teistele tagasiside andmise käigus loovad inimesed endale neutraalse raamistiku, mille abil on hiljem võimalik ka oma tööd objektiivsemalt analüüsida.

 

Valge saal – osalejad on koostamas tagasisidet MTÜ-le VVV

 

Muuseas, koolitusi ette valmistades on juhtumikirjelduste jt sarnaste materjalide koostamine üks minu loovatest naudingutest. Samas pean muidugi hoolikalt jälgima, et loovkirjutamise tulemus ei kirjeldaks liialt mõnda juba tegutsevat organisatsiooni, kes võiks end (sõltuvalt olukorrast kas põhjendatult või põhjendamatult) puudutatuna tunda.

 

Igatahes – millist tagasisidet annaksid Sina MTÜ-le Võrdsed Võimalused Võrdselt?

PILT 2

 

Koolitusel osalejatel tagasisidet igatahes jätkus. Eelkõige kerkisid esile kolm teemat.

1)     Millised ikkagi on VVV sihrühma vajadused? Ja kui paljudel need vajadused on?

2)     Kuidas välditakse sihtrühma liikmetes õpitud abituse tekitamist, pakkudes neile vaid toetuseid ja meelelahutust? Kuidas kaasatakse lapsevanemaid endid lahenduste loomisse?

3)     Mil viisil teeb VVV koostööd (nt lasterikaste perede ja üksikvanemate katusorganisatsioonide, piirkonnas tegutsevate teiste kodanikualgatuste ning kohaliku omavalitsusega)?

 

Teistele tegijatele tagasisidet anda on üsna lihtne. Ise teha on märksa keerulisem. Järgnevalt vaatasimegi koos osalejatega:

Ja siis jõudsime eriti põneva teemani. Nimelt – ühismõju loomiseni! Ühismõju (ing k collective impact) mõtestasin enda jaoks lahti kevadtalvel 2014, koostades laste ja perede valdkondadeülese tugisüsteemi kontseptsiooni (link siin). Ühismõju loomine tähendab eri sektoritest pärit osapoolte pühendumist ühise plaani elluviimiseks mõne konkreetse probleemi lahendamiseks kogukonnas (nt alaealiste õigusrikkumised või laokile jäetud avalik ruum).

Tugisüsteemi kontseptsiooni luues kogesin korduvalt, et kitsale erialavaldkonnale pühendunud inimestel võib olla ühismõju loomise olemust ja vajalikkust raske mõista. „Mis mõttes ühismõju? Igaüks peab tegelema oma põhitööga! Näiteks õpetaja peab pakkuma kvaliteetset haridust ja sotsiaaltöötaja tegelema sotsiaalabi vahendamisega.“ Kitsalt spetsialiseerujad ei pruugi intuitiivselt mõista, et iga missiooniga tegutseja põhitöö on oma sihtrühma heaolu tagamine, milleks antav erialane panus peab mõju omamiseks olema teiste osapooltega kooskõlas.

Küll aga mõistsid ühismõju põhimõtet hoobilt koolitusel osalenud rohujuure tasandil tegutsejad. Nad tõid metafooriks…

 

PILT 3

… koogitüki!
Pildi viide 

 

Igaüks küpsetab oma valdkonnas koogitükki eraldi, kuid kook kõlbab hamba alla ikkagi siis, kui on tervikuna ahvatleva väljanägemisega ja maitsev. Üks glasuuriga katmata või lausa hallitanud lõik võib rikkuda kogu koogi. Sama kehtib sotsiaal-, tervishoiu-, haridus-, noorsootöö- ja sisejulgeoleku valdkondades tegutsevate „oma koogitüki küpsetajate kohta“.

 

Ootab oma koogitükki? – koolituse karvaseim osaleja

 

Ühismõju juures vaatasime ka selle loomise peamiseid eelduseid.

 

PILT 5

 

Osalejad muutusid natuke murelikuks keskse vastutaja juures. See on üks ühismõju loomise põhilisi eelduseid. Aga kes oleks seda valmis kohalikul tasandil võtma?

 

See keskse rolli teema jäigi õhku…

… kuni osalenud vallavanem teatas: „Mina ju olengi keskne vastutaja“.

Tõepoolest, just kohalike omavalitsuste juhtidel on erinevalt paljudest teistest võimalus jälgida „suurt pilti“. Muuseas, laste ja perede tugisüsteemi jaoks pakkusingi välja kohaliku omavalitsuse poolt koordineeritavad laste heaolu loomise võrgustikud, mille eesmärgiks on tõsta piirkonna laste heaolu mõõdetaval viisil ja kindlaksmääratud aja jooksul. Mitmed eksperdid tõid kontseptsiooni koostamise käigus esile, et see ei ole nende vaatenurgast mõistlik ja / või realistlik. Eilse koolituse osalejate tagasiside kinnitas siiski, et:

Polegi nii vähe ühe seminari kohta! :-)

Ja mis saab edasi tublist mittetulundusühingust VVV? Koos osalejatega jõudsime järelduseni, et kodanikuühenduste taotluste ühepoolne hindamine kohalike omavalitsuste poolt pole parim viis elanike jaoks positiivsete muutuste loomiseks. „Teie plaanid, mida meie hindame“ peavad kohaliku omavalitsuse jaoks kujunema „meie plaanideks, mida koos kavandame“.

Hulk kohaliku omavalitsuse territooriumil elanike eri sihtrühmade heaolu nimel ette võetavaid omavahel hajusalt seostamata tegevusi peavad muutuma teadlikult kavandatud ühismõju löögirusikaks. Jõudu selleks eilsel koolitusel osalejatele!

PS Ühismõju teemal olen esitanud ka arenguidee Arengufondi konkursile: „Armatuurlaud elanike heaolu tõstmise investeeringute juhtimiseks(link siin).


Lisa kommentaar

css.php