Sitast (juhist) aitab saia teha kirjutamine

Pealkirja esimene sõna häirib Sind? Minu meelest pole põhjust.

Ükskord võitluskaaslase Margoga vesteldes avaldasin arvamust, et tasakaaluka kasutamise korral muudavad vägisõnad suhtluse mõjusamaks ja mitmekesisemaks. Margo juhtis omakorda mu tähelepanu nende sõnade nimetusele eesti keeles.  

Vägisõnad. Väega sõnad. Vägevad sõnad. Sõnad, millel on vägi sees.

Hea kommunikatsioon on selline, mis jõuab oma eesmärkideni. Äratab tähelepanu. Mõjutab arvamusi. Raputab hoiakuid.

Hea kommunikatsioon kriibib, paitab, hammustab, kaisutab, laksab. Hea kommunikatsioon on täis väge nii pildis kui sõnas. Hea sõnaline kommunikatsioon on kokku pandud väge täis sõnadest. Vastasel juhul on tegemist sita kommunikatsiooniga. Kui tehakse kommunikatsiooni, mis pole väge täis – sel juhul on juht kommunikatsioonivaldkonda sitasti juhtinud.

Ühiskonda paremaks muuta soovivad kodanikualgatused teevad nõrka kommunikatsiooni – üsna tihti! Vägeva sõnumi loomiseks ebapiisava pingutuse tegemist vabandatakse sellega, et kommunikatsioon peaks olema poliitiliselt korrektne, kõiki arvamusi kaasav ja arvestav, kõrgematest ideaalidest ja väärtustest lähtuv…

Kommunikatsioon peab olema eelkõige väge täis – ja seejuures ka väärtustega kooskõlas. Kommunikatsioon, mis justkui vastab väärtustele, aga ei ole väge täis, on sitt kommunikatsioon, sest kõige olulisem väärtus – väärt eesmärk – jääb saavutamata.

Regulaarne kirjutamine võib sotsiaalse algatuse juhil aidata paremini väge täis sõnu ja sõnumeid edastada. Veelgi enam – kirjutamisega tegelemine võib juhil aidata edukamaks juhiks saada. Miks siis nii? Järgnevalt kolm põhjust.

1. Kirjutamine on mõtlemine

E-kirjad, koosolekud, esitlused, telefonikõned, plaanid, vestlused, Skype-konverentsid – juhi päev on täis reageerimist ja delegeerimist. Millal juht mõtelda jõuab? Mõtlemise aega võib olla keeruline leida. Ajal, kui teoreetiliselt võiks mõtlemisega tegeleda, on praktiliselt palju häirijaid ümberringi. Näiteks autoga sõites jäävad igasugused ahvid linnas teel ette. Ja üksinda lõunale minnes võib selguda, et päevapasta on erakordselt sitt. Hammaste vahel lirtsuvat pastat närides on suurte lahenduste väljamõtlemine keeruline. Üks juht leiab ikka põhjuse, miks mitte mõtelda.

Kirjutades inimene mõtleb. Kui juht võtab oma nädalas regulaarselt aega kirjutamiseks, võtab ta ühtlasi aega mõtlemiseks.

Juht ei võta aega kirjutades asjade läbimõtlemiseks

Juht võtab aega kirjutades asjade läbimõtlemiseks

Sul on juhina vähem valikuid, sest nende välja mõtlemiseks on olnud vähem aega. Näiteks tuleb kulutada suure summa välimeedia kampaaniale, sest Sa ei suutnud välja mõtelda nutikat viisi, kuidas saavutada sama nähtavuse sotsiaalmeedia abil. Sul on juhina on rohkem valikuid, sest nende välja mõtlemiseks on olnud rohkem aega. Näiteks jääb kulutamata suur summa välimeedia kampaaniale, sest Sa suutsid välja mõtelda nutikat viisi, kuidas saavutada sama nähtavuse sotsiaalmeedia abil.
Sinu tegevus juhina pole mõtestatud. Põhjus: Kogu aeg ja energia kulub reageerimisele. Tulemus: Olukord hakkab sisemiselt närima: kas sellist elu tahangi? Sisemine ebakindlus võib kaasa tuua negatiivsed reaktsioonid, nagu lohutuse otsimine ülejärgmise aasta perepuhkuse planeerimisest, alkoholist või lausa (uue) armukese sülest. Sinu tegevus juhina on mõtestatud. Põhjus: Osa ajast ja energiast kulub oma olemise ja tegemiste kirjalikult läbi mõtestamisele. Tulemus: Sa oled saanud kõik sisemuses närivad mõtted panna, ära struktureerida ja lahenduste osas läbimõeldud valikud teha. Sa oled oma valikutega rahul või vähemalt nendega rahu sõlminud. Oled ise tasakaalus ja võimeline seeläbi teisigi innustama.

 

2. Kirjutamine teebki sitast (ideest) saia

Tihti kurdavad sotsiaalsete algatuste juhid, et neid ei mõisteta. Nemad ju räägivad innustunult, mida on vaja teha – aga ühiskond, sihtrühm, koostööpartnerid, toetajad, ministeerium jne ei tule asjaga kaasa. Enamasti peitub viga hoopis sõnumi esitamise viisis. Kirjutamine aitab oma sõnumit sõnadesse panna, viimistleda, väge täis sõnu ja väljendeid katsetada. Kirjutamine on nagu ideede imeline küpsetusprotsess, mille käigus saab haisvast väljaheitest vastupandamatult isuäratava aroomiga kaneelisai.

Miks peab juht ise pingutama? Milleks on kommunikatsioonijuht või turunduskonsultant? Noh, igal juhil on palju rolle, millest ta ei pääse… isegi kui tahaks. Iga organisatsiooni juht on oma rolli tõttu ka organisatsiooni kommunikatsioonijuht – isegi kui ametlikult on kommunikatsioonijuhiks keegi teine. Tänapäeva maailmas ei pääse keegi olukordadest, mil on tarvis improviseerida. Nendes olukordades tuleb välja inimese tõeline olemus. Kuivõrd on ta asjad enda jaoks selgeks mõtelnud? Kas ta suudab oma ettepanekuid esitada just konkreetsele olukorrale ja sihtrühmale vastuvõetaval viisil – täpselt sedasi, et sõnum oleks väge täis?

Ainult peegli ees harjutamine ei pruugi siin aidata. Süsteemne, samas emotsionaalsete sümbolitega laetud sõnum võib algselt sündida kõige paremini paberil või arvutekraanil.

3. Kirjutamine on mälutreening

Mõnikord antakse inimesele elu võimalus. Näiteks: minna oma sõnumiga Terevisiooni või kirjutada üleriigilisse ajalehte arvamusartikli. Mis on tulemus? Bla-bla-bla. „Tuleb suurendada sotsiaalset kaasatust. Meie ühiskonnal on vaja rohkem hoolimist. Väärikust on ka rohkem tarvis. Raha on samuti vähe.“ Ja nii edasi…

Hiljem taob inimene peaga vastu seina:  „Ma ei leidnud õigeid sõnu! Mul ei tulnud need meelde!“

Pidev kirjutamine aitab lisaks väge täis sõnumite leidmisele ja viimistlemisele need ka endale hästi meelde jätta. Kasvõi une pealt tulevad meelde. Vot selline vägev tegevus on kirjutamine.

Kuidas alustada?

Kasvõi klassikalisest päevikupidamisest. Oma iganädalase tegevuse mõtestatud kirja panemisest. Niimoodi hakkab tulema. Kellel loovama kirjutamise vastu sügavam huvi, leiab kindlasti ka abi oma arenguteel, näiteks Drakadeemia juhendajate käest.

Isegi kiireimas tempos tormleval ajastul on võimalik leida võimalusi mõtlemiseks – sest kirjutamine aitab!

 


Lisa kommentaar

css.php