Tartumaalaste põnevad küsimused

Seni pigem Tallinna-kesksed sotsiaalse ettevõtluse teemalised üritused saavad juba sel kolmapäeval, 22. veebruaril Tartus mõnusa vahelduse. Nimelt sain kutse Tartumaa vabaühenduste võrgustiku eestvedajatelt tulla esinema sotsiaalse ettevõtluse teemaõhtule.

Tartumaa vabaühenduste võrgustiku särasilmsed eestvedajad Kadri ja Martin tegutsevad Tartu Ärinõuandlas ja ühenduses Domus Dorpatensis, mis valiti Tartu ja Tartumaa aasta kodanikeühenduseks 2011.

Juba ootan lähemat tutvumist Domuse ruumides asuva vabaühenduste ühiskontoriga, mis on kindlasti üks sealkandi põnevamaid ja loovama õhustikuga kontoripindu. Sealjuures muidugi ka nutikas viis omatulu teenimiseks, sotsiaalseks ettevõtluseks. Olen sellest mõndagi kuulnud, oma silmaga veel näinud pole :)

Huvi ürituse vastu on suur – osalejate piirarv 30 sai täis juba enne registreerumistähtaega. Sedavõrd suure huviliste pundiga mõtteid vahetada ja sealjuures Heateo Sihtasutust ning sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku projekti esindada on mulle põnev võimalus ja vastutus.

Õnneks ei soovinud korraldajad ühepoolset koolitust, vaid vestlusõhtut, kus kõik saavad kaasa rääkida. Olen viimasel ajal tähele pannud, et just taoline pealtnäha laialivalguv formaat võib osutuda üheks parimaks õppimise võimaluseks. Muidugi eelkõige neile, kes seda soovivad: ise aktiivselt kaasa mõtlevad ja räägivad ning märkmeid teevad.

Ise õpin kolmapäeval tartumaalastelt kindlasti väga palju. Juba osalejate poolt püstitatud teemad, mida neil oli võimalik registreerumisankeeti kirjutada, paistavad väga põnevad. Siinkohal mõned näited.

NB! Vastused alljärgnevatele küsimustele leiad sissekandest, mis asub siin lingil.

Ühelt poolt suuremad / filosoofilisemad teemad:

• Kuidas teha inimestele selgeks, et ma ei tegele ettevõtlusega omakasu taga ajamiseks, vaid kohaliku seltsielu ellujäämise eesmärgil?
• Eestis on millegipärast ikka veel liiga palju rehepappe, mistõttu toimivasse sotsiaalsesse ettevõtlusse ei usu.
• Meie kogemusel on kõige suurem probleem pikaajaline jätkusuutlikkus olukorras, kus ühiskonna parandamise nimel tegutsemise eest justkui ei sobi tasu küsida või kui, siis ainult sümboolset.
• Niiöelda “päris” ettevõtlus näib pahatihti süüdistavat sotsiaalset ettevõtlust kõlvatus konkurentsis. Tegelikult muidugi näib, et tegemist on põhimõttelise maailmavaatelise erinevusega tulundusliku tegevust mõtestamisel. Kuidas seda väärtuste veelahet ületada?
• Meie tegevus on kaetud erinevate fondidega, mistõttu on meie teenused sihtrühmale tasuta. Kas on eetiline pakkuda samasuguseid või sarnaseid teenuseid tasu eest?
• Peamiselt teeb muret, et Eestis kiputakse sotsiaalse ettevõtlusena käsitlema ainult suurte probleemide lahendamist ja välistatakse sellised teenused, mis ennetavad probleeme või muudavad lihtsalt maailma paremaks. Meie pooldame laiemat lähenemist.

Teisalt argipäevasemad väljakutsed:

• Hea äriplaani koostamine ning investeeringutoetuste leidmine. Tegevusala töövahendid on kallid, nende soetamiseks jääb omatulust väheseks. Vajalik on lisafinantseerimine.
• Ühingus on koolitatud tugiisikud, kuid puudub oskus oma teenuseid müüa.
• Kui osaleme riiklikus hankes, siis kuidas raamatupidamises see kajastuma peaks? On see tulu ettevõtlusest?

On Sinulgi sotsiaalse ettevõtluse valdkonnas tegutsedes või seda kõrvalt jälgides sarnased teemad hingel olnud?

 Igatahes väga asjalikud ülesandepüstitused ja küsimused. Ootan suure huviga nende tartumaalastega kohtumist, vestlemist ja viisakat vaidlemist, eestvedajate-organisatsioonide lähemat tundmaõppimist. Kuidas kohtumisel läheb – sellest saate nädala jooksul kindlasti teada ka siit ajaveebist!

---