Võimaluste märkamine uuel aastal: ergutus, näide ja uusaastasoov

Kõlab uskumatuna, kuid pühadeaegsetest ajalehtedest võib tagantjärele üht-teist huvitavat leida. Muuhulgas ka neile, keda huvitab positiivsete sotsiaalsete muutuste loomine.

1. Ergutus

23. detsembri Eesti Päevalehes ilmus intervjuu teadusemehe Enn Kasakuga.

Muuhulgas rääkis härrasmees sellest, kuidas tänu temale sai alguse Navitrolla kunstnikukarjäär.

 

Selle tsitaadi tasub 2012. aastaks välja trükkida ja seinale raamida kõigil sotsiaalsetel ettevõtjatel ning kodanikuühenduste juhtidel. Eestvedajatel ongi tarvis treenida end sedavõrd nutikateks ja läbilöögivõimelisteks, et õnnestub pühenduda tõepoolest hingelähedaste ja vajalike asjade tegemisele – ning just sel viisil, et nende asjade ära tegemise eest leidub ka maksja. Mitte vastupidi. Et: “Kui raha antakse, siis olen valmis tegutsema.” Sedasi maailma muuta ei saa – või kui saab… siis liiga hilja, liiga vähe.

Olen seoses sotsiaalse ettevõtluse arendamisega Eestis korduvalt mõtelnud, et tulevikus tekkivad toetusmehhanismid ei tohi muutuda siidipatjadeks, millel juhtidel on võimalik mugavalt peesitada. Õla tasub alla panna ainult nende eestvedajate tegevusele, kes eelkõige ise võimalusi märkavad. Just nende tähelennule tasub täiendavalt tuge pakkuda.

2. Näide

Teoreetiline motivatsioonijutt ja bla-bla?

Ei ole. Võimalused tekivad (ja kaovad) meie ümber igal sammul. Kui õue minna parasjagu ei viitsi, tasub kodanikualgatuste juhtidel kasvõi ajalehti lugeda. Nendestki leiab uusi võimalusi oma valdkonna edendamiseks.

Näiteks ilmus 22. detsembri Postimehes artikkel võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi tööalastest väljakutsetest.

Iseenesest tundub olevat tegemist Eesti riigisektori ühe tüüpjuhtumiga: meeletult suure valdkonna eest vastutab väga väike arv inimesi.

Kas see on hea või halb – seda tuleb vaadata igal juhul eraldi. Aga see pole hetkel oluline. Praegu on oluline see, et tegemist on võimalusega paljudele kodanikualgatustele – pakkuda oma abi ja kompetentsi. Koos jõuab rohkem. Enamus positiivsete ühiskondlike muutuste juhtimisega seotud teemadest on otsesemalt või kaudsemalt võrdse kohtlemisega seotud (olgu tegemist patsientide õiguste kaitsega, maapiirkondade tasakaalustatud arengu või erivajadustega inimestele töökohtade loomisega).

Ministeeriumidele ja nende allasutustele oma koostöö pakkumine on muidugi suur samm. Tarvis on nii järjepidevat lobitööd kui ka suutlikkust pakkuda häid lahendusi just riigisektorile sobival viisil. Huvikaitse väljakutsetest olen eelnevalt kirjutanud näiteks siin. Kõik algab siiski selle tegemisest, mida tahad teha. Positiivsete sotsiaalsete muutuste juhtijad tahavad teha seda, mida on vaja teha. Ja märkavad selleks võimalusi.

Ah et kes maksab (näiteks võrdsete võimaluste alal tegutsemise eest)? Kui see on eestvedaja kõige esimene ja suurem küsimus, tasub uue töö otsida. Samas see kindlasti on üks kõige olulisematest küsimustest. Võib-olla polegi sellele nii raske vastata. Kui väga paljud tugevad kodanikualgatused hakkavad võrdse kohtlemise valdkonnas tõsiselt pingutama, muudavad selle teema valijatele senisest palju tähtsamaks… siis on tarvis poliitikutel ka raha leida. Aga osa tööst tuleb enne ära teha, mõned tulemused on tarvis kõigepealt ette näidata. Eduks (ja raha teenimiseks) on tarvis ka järjepidevust, kannatlikkust. Hingega, arukalt ja loovalt tehtud tööst tulevad ka tulemused – Navitrolla on sellega eeskujuks kõigile kodanikuühenduste juhtidele.

3. Uusaastasoov

Soov uueks aastaks kõigile meile ongi: osata näha võimalusi – ja neid positiivsete muutuste nimel nutikalt ära kasutada! Jõudu tegutsemiseks, rõõmu tulemustest!


Lisa kommentaar

css.php